Tugev Pakistanist pärit naine võitleb leukeemiaga

Tugev Pakistani naine võitleb leukeemiaga

On üks tugev naine, tema nimi on Zainab. Ta on 26-aastane ja pärit Pakistanist. Miks ma ütlen, et ta on tugev? Siin on tema lugu.

Imeline pulm on iga naise unistus ja ta kavatses abielluda mehega, keda ta armastab. Kõik oli ideaalne ja kõik olid hõivatud pulmade ettevalmistamisega. Ja äkki asjad muutusid. Vaid 10 päeva enne pulmapäeva tekkis tal palavik ja ta tundis end kõhus ebamugavalt. Haiglasse jõudes arvas ta, et kõik saab jälle normaalseks, arst annab talle ravimit ja käsib tal ettevaatlik olla ning pärast seda saab ta tagasi minna ja oma pulmi nautida.

Aga seekord oli arst tõsine ja ütles talle, et tal on diagnoositud leukeemia. Kui ta esimest korda teada sai, et tal on leukeemia, oli ta tugev ja kannatlik. „Olin vaid veidi ärritunud, et ma ei saa oma pulmi nautida, sest see juhtus ju vaid 10 päeva enne minu pulmapäeva. Aga ma olin õnnelik ja tänasin Jumalat, et ta on mulle andnud nii ilusa suhte, et abiellusime samal päeval.“ Nii ta mulle ütleski.

„Kohalikus haiglas ütles arst mulle, et mul on elada jäänud vaid üks kuu, aga ma ei andnud alla, nagu ka mu pereliikmed ja abikaasa. Nad ei valmistanud mulle kunagi pettumust ja andsid mulle jõudu leukeemiaga võidelda. Lisaks oma pereliikmetele tahan tänada ka organisatsiooni, mis aitab kaasa minu ravile. Me kuulume keskpärasesse perekonda Pakistanis, kes teeb igapäevast tööd. Meil ​​polnud võimalik nii suurt summat maksta. Aga kui Allah hoiab su käest kinni, saadab ta kellegi appi. Ja selle organisatsiooni nimi on Bahria Town Pakistan.“

Pärast kahte keemiaravi kuuri kohalikus haiglas tuli ta edasiseks raviks meie CGT keskusesse. Haigla rahvusvahelise keskuse abiga kulges tema ravi ladusalt. Ja nüüd oli operatsioon edukas ning kahe kuu pärast saab ta naasta oma kodumaale ja alustada uut elu.

Seda tahab ta öelda teistele leukeemiahaigetele: „Me peaksime elama iga oma eluhetke nii, nagu see oleks viimane hetk, ja elama seda täiel rinnal. Me kõik teame, et ühel päeval peame surema, ja Jumal teab paremini, millal. Seega tehke iga uus päev eelmisest paremaks ja püüdke alati teha midagi head, mis hinge rahule jätab, ning proovige endas halba vältida. Ja mis kõige tähtsam: ärge kunagi kaotage lootust.“